Evolutsioon

Olenemata sellest, et ratta odomeetrile on kolme nädalaga juurde tiksunud ainult napid 100km ja jooksmaski olen käinud alates viimasest kontrollpunktist ainult kaks korda, tunnen, et mingit kasu on kevadisest liigutamisest olnud.

Tegin eile rattal ~20km ringi, millest umbes kolmandik mööda asfaltteed, kolmandik kruusal ja kolmandik metsas mööda mülkaid. Ring ise polnud millegi poolest eriti pikk või keeruline, ent kaheksateistkümnendal kilomeetril on pikk ja järsenev tõus mööda Muraste-tagust pankrannikut üles. Kui eelmistel sõitudel läksin sealt üles nii, et veri kurgus ja peale tõusu tegin taastumispausi, siis eile hoidsin kiirust 15km/h juures ja üles jõudes polnudki pulss eriti kõrge (ma ei tea, kas selle kohta sobib öelda, et olin 'aeroobses tsoonis').

Evolutsioonilised muudatused on nähtavad, midagi revolutsioonilist kindlasti mitte (seda näitas üle-eelmise reede jalgpallimäng, kus ma pärast paari üle platsi spurti oleksin peaaegu ataki saanud).

Leave a Reply


.pri.ee priiks!