Riisirakett

Ma sõidan 17 aastat vana Mazda 626-ga. Olen sellega sõitnud juba kuus aastat. Kilometraazhi pole eriti palju kogunenud - umbes 1,25 korda ümber Maa. Auto väärtus on minu käes olles kahanenud umbes 30 000 kroonilt umbes 10 000 krooni peale. Kui mu isa mulle peale keskkooli lõpetamist oma vana auto kinkis, oli see minu jaoks päris äge sõiduriist ja auto ülevalpidamine esialgu isegi liiga kallis. Riisirakett oli hoolimata oma 11-aastasest vanusest tehniliselt väga heas korras ja seetõttu olen mina pidanud sellesse üsna minimaalselt investeerima. Täna, seoses "kaugele" töölekäimisega, sõidan kuus keskmiselt 1500km, tänu auto kõrgele vanusele kulutan aastas kuluosade, remontimise, kindlustuse, ülevaatuse jms peale võibolla suurusjärgus 7000 - 8000 EEK.

Peale ülikooli lõpetamist on sissetuleku ja auto väärtuse suhe kasvanud üsna teistpidiseks kui vaestel üliõpilasaastatel. Kuna auto on oluline fallosepikendus ja prestiizhisümbol, olen vaikselt mõelnud riisiraketi väljavahetamisele.

Olen lugematuid kordi Auto24.ee-d ja autotootjate kohalike esinduste veebilehtedel tuhninud, ent avastan, et mul ei ole head ja veenvat põhjust veel autot vahetada.

  • Uus korralik (keskklassi, väikekeskklassi) auto (a la Toyota Corolla, Mazda 3) paneks mu pikaks ajaks liisinguvanglasse ja punktist A punkti B liikudes ei oleks olulist vahet, kas aknad käivad elektriga ja all on valuveljed või mitte.
  • Uus väikeauto oleks justkui tagasiminek - jalgratas või suusad mahuksid sinna viletsamini, sisemus näeks sama odav välja kui Mazdal, ent samal ajal tuleks auto eest siiski valusat liisingut taguda.
  • Pruugitud auto ostmisel on sama lugu. Mõeldav variant oleks hankida mõni haruldus/iludus, ent siin tõmbab mu praktiline meel pidurit - reeglina on haruldused veel palju kulukamad, ebamugavamad või ohtlikumad kui Mazda.

Võibolla on see eestlaslik kartus muutuste ees, aga tundub, et kuniks Mazda veel ~usaldusväärselt veereb, mingit erilist elustiilimuutust teinud ei ole ja nafta hind pole läbi lae kerkinud, pole olulist põhjust riisiraketist loobuda.

Ühte üsna ebapraktilist autot ma siiski hillitsen mõtteis juba mitu aastat, kuigi see võiks olla üsna raisatud raha. Auto on Citroen DS. Kunagi räägin sellest imekulgurist pikemalt.

5 Responses to “Riisirakett”

  1. aabram Says:

    See Citroen on vige pill, meil kunagi peres oli, 15 aastat tagasi või nii. Mulle ikka alati meeldis see pneumaatiline kõrgusekruvimine, see oli iga kord lihtsalt niivõrd lahe :)

  2. I:v Says:

    Eks luksus on alati kulukas - kui oleks majanduslikult mõstlik osta uus auto vana asemele oleks kõigil uued autod...

  3. doctor44 Says:

    Nuu jahh. Mina sinu asemel raketist ei loobuks, põhjus lihtne! Tegelikult ju ei ole vaja mingit edevat pilli !!! Sa oled ju ka ringi reisinud ja näinud mis mujal (Euroopas) toimub ja millega inimesed ringi sõidavad - priiskamist ja kulutamist tegelikult kohtad vähe, inimesed elavad pigem praktiliselt. Sõidetakse (kesk)väikeautodega ja hoitakse kokku! Üks variant on veel SAAB 900, 2.0 turbo, 127kw. Mega vastupidav, turvaline ja ampsab korralikult edasi.

  4. БECEДЫ O » Blog Archive » Lilleke läheb Says:

    [...] Võrreldes riisiraketiga on pildilolev Focus selgelt etem IMHO kolmes omaduses - juhitavuses, kütusekulus ja müraisolatsioonis. [...]

  5. БECEДЫ O » Blog Archive » White is the new black Says:

    [...] Tegelikult on see hea uudis. Mõni aeg tagasi tundus mulle, et on aeg riisirakett välja vahetada ja mõni trendikas hõbedane või must kuum-luuk ehk sport-puudritoos tüüpi (“hot hatch” ehk “sport compact”) auto hankida. Selle uudise valguses aga tekivad vastupidised mõtted - arvestades turul liikuvaid värvitrende ja tõika, et riisirakett põhimõtteliselt enam odavneda ei saa (kui just autoturul mull ei lõhke), võiksin selle auto omamist võtta investeeringuna. Sõidaks veel 5 aastat ja siis müüks moodsat värvi uunikumi pähe maha. [...]

Leave a Reply


.pri.ee priiks!