Cape Cod
Esimene õhtu USA-s möödus jetlagi ja kooma tähe all. Otsustasime, et kuna pühapäev on konverentsi-eelne ja vaba, siis tuleks aklimatiseerumiseks midagi lõdvestavat ette võtta. Alternatiive oli kaks – kas hängida Bostonis (shopping, turistilõksud) või sõita linnast välja.
Nii mulle kui A-le tundus linnast välja sõitmine ahvatlevam ja nii jalutasimegi pühapäeva hommikul kell kaheksa uksest välja mõttega rentida auto ja sõita ‚kuhugi’. Esimeses autorendifirmas saime korvi, kuna A oli oma juhiloa Eestisse unustanud ja minu krediitkaart Hertz-ile ei meeldinud. Tegelikult oli see suur vedamine – autorendist nõutuna välja astudes sattusime kokku mingi kohaliku vanamehega, kes juhtumisi pühapäeva varahommikul sotsiaalses tujus oli ja meile ümberkaudsete turismiobjektide kohta hea ülevaate tegi.
Pärast vanamehe ära kuulamist otsustasime sõita ~120 miili linnast välja lõunasse Cape Cod’i poolsaare vanadesse (18-19 saj) rannaküladesse.
Järgmine autorendifima võttis meid jutule ning poole tunni pärast jalutasime uksest välja 2006. a Chevy Impala sedaani võtmetega. Nagu öeldud, polnud AA-l lube kaasas, seega istusin rooli mina.
See Impala oli mulle mitmes mõttes uueks kogemuseks – sõitsin esimest korda elus autoga, mis toodetud peale aastat 1989. (meie Chevy oli tutikas, 2006. aasta oma), sõitsin esimest korda automaatkasti ja roolivõimendiga ning esimest korda välismaal.
Järgnes tunnike kiirteel, siis ehtne vanakooli ameerikalik madal ja hõre suburbia. Majad olid kitsad ja väikesed, laastuseintega ümberringi kiviaiad, palju liiva ja võrdlemisi kidur loodus.
Cape Cod’i külakesed olid kolme moodi. Kõige Bostonipoolsem serv oli ilus ja korras, igal pool antiigipoed ja väikesed kohvikud (kohvi saab 15EEK eest). Sealt edasi, poolsaare tipus asub linn nimega Provincetown, mis on maailmakuulus omasooihalejate keskus ja kuurort. Linna kohta öeldakse, et „if you drop your keys in Provincetown, you’ll have to kick them home”. Provincetown oli kitsam ja kulunum, ehitatud vist autoeelsel ajal.
Cape Cod’i kolmas nägu avaldus Martha’s Vineyard nimelise saare lähedal. Laastuseintega majad olid hiiglasuured, kinnisvaraga hangeldas Sotheby’s oksjonimaja. Mõne mehe õues seisis Maybach (ma polnudki seda enne oma silmaga näinud), mõne mehe garaazhis mitu klassikalist sport-kabrioletti.
