Aviofoobia

Sel suvel olen kahe reisi raames lennanud üheteistkümnel korral. Üheteistkümnel korral olen läbi värava lennukisse vantsinud, käsipagasi riiulisse lükanud, maha istunud, rihma kinni tõmmanud ja ... lennanud. Kokku olen nende kahe reisiga õhus sõitnud umbes 3/4 ringi ümber Maa.

Kui poolteist aastat tagasi Tallinna ja Londoni vahet lennates ei olnud ma oma elunatukese pärast kuigivõrd mures (pigem vaevasin pead argiste asjadega, mis sihtpunktis ees ootasid), siis tänavu neljas ots üle Atlandi oli juba parasjagu kõhe. Kindlasti oli oma osa sellel, et loetud päevad enne meie reisi oli UK politsei pidanud kinni hulga murjameid, kes plaanisid üle Atlandi suunduvaid lennukeid õhkida ja sellel, et iga järjestikuse reisiga puht-statistiline võimalus alla kukkuda suureneb :) .

Jah, ma olen ka lugenud igasuguseid kahtlaseid ülevaateid sellest, et lennusõit on iga kilomeetri kohta 10 või 29 korda ohutum kui autosõit, aga see ei aita. Aitab see, kui lugeda mõnda aju pingutamist nõudvat ajakirja ("Akadeemia", "American Scientific Mind", "National Geographic", "Time"), juua enne tuleded kustutamist võimalikult palju veini ja mitte vaadata filme, kus tegelased pidevalt kusagilt alla kukuvad (kes krt pani lennukitesse jooksma "Jääaeg 2", kus pidevalt keegi kusagilt alla kukub ja uppumisohtu satub).

Kui samamood edasi läheb, siis järgmised äri/puhkereisid algavad ja lõppevad päris piinarikkalt.

One Response to “Aviofoobia”

  1. tinistaja Says:

    Küllap kogu lennukitäis inimesi on õhus olles pingul, samuti nende lähedased maa peal. Selline ärevusseisund on terroristide kindel saavutus. Karta on, et nii jääb kauaks. Igal ajahetkel viibib lennukitega maa ja taeva vahel väga palju inimesi. Kui vaatan koduõueski selge ilmaga üles: taevas on valgetest juttidest kirjuks kriibitud, pidevalt on kuulda kauget kõma. Omal kombel teeb seegi kõhedasks. Kas inimesed peavad nii massiliselt sõeluma ja lennukid nii tihedalt lendama?

Leave a Reply


.pri.ee priiks!