Ülbik

Ühe anonüümseks jääva ettevõtte, mille klient ma olen, anonüümseks jääv esindaja küsis minult reedel keset telefonivestlust:

Tema: Kas te olete väga palju kohvi joonud? Mina: Kuidas, palun? Tema: Noh, et vuristate nii kiiresti rääkida... Mina: Ei, ma räägingi tavaliselt nii kiiresti.

Ilmselt oli see küsimus mõeldud temapoolse ülbitsemisena ja selle peale hüppas mulle pähe vastuküsimus:

Mina: Kas te olete väga palju piima joonud? Tema: Kuidas, palun? Mina: Noh, et te selline ... olete.... Tema: omg :o wtf :S

Õnneks jätsin omapoolse küsimuse vestluskaaslase soo (naisterahvas) ja elementaarse viisakuse tõttu küsimata. See väike rahuldustunne, mida ma oleksin teda solvates saanud, poleks vulgaaruste vahetamist üles kaalunud.

Aga, tõepoolest, ma räägin võrdlemisi kiiresti. Mulle meeldib arvata, et kiiresti rääkimine tuleb sellest, et ma mõtlen kiiresti. Ma ärritun alati kergelt, kui vestluspartner ei suuda mu kiiresti ette vuristatud arnoldrüütliliku sügavusega kiillausest esimese hooga aru saada.

Leave a Reply


.pri.ee priiks!