Raamat: Thomas Kuhn "Teadusrevolutsioonide struktuur"

Miks just see raamat?
Võtsin selle pretentsioonika pealkirjaga raamatu ette kahe tõukejõu sunnil.

Esiteks olen ise viimasel ajal lugenud ja näen iga päev ka teiste IT-inimeste laudade peal mitmeid "laiatarbe innovatsiooniraamatuid" - ameerikalikus ladnas stiilis kahe-kolme kandva mõtte ümber kokku kirjutatud vahtu, mis ei tohiks mõttekirjanduse nime kanda, aga mis samas pole ka ilukirjandus. Mul on "Freakonomicsi" ja "Rikka isa, vaese isa" kloonidest hetkel tüdimus.

Teiseks lugesin mäletatavasti George Sorose'i "Ekslikkuse ajastut". Soros kirjutas pikalt Karl Popperi avatud ühiskonna filosoofiast. Popperi kohta lähemalt uurides avastasin, et ta on kirjutanud teaduse ja mitteteaduse eristamisest, luues nn "empiirilise falsifitseeritavuse" teooria. Popperi eluloost edasi minnes sain teada, et Thomas Kuhni peetakse oluliseks teadusfilosoofiks... ja nii see läks.

Sisust
Kuhn kummutab "Teadusrevolutsioonide struktuuris" arusaama, et teadust tehakse kumulatiivselt - s.t. iga järgnev teadlane või teadlaste põlvkond paneb suurde tarkusekuhja paar terakest juurde ja nii see kuhjake muudkui kasvab.

Kuhn väidab, et teadus algab sellest, kui hulk inimesi avastavad oma maailma uurimise ja mõõtmise töös ühisjooni ja välja kujuneb uurimisvaldkonna nähtuste käsitlemiseks teooriate, meetodite ja väärtuste kogum - "paradigma". Edaspidi tegeleb teadlaskond peamiselt parasjagu kehtiva paradigma täiustamise, täpsustamise ja kinnitamisega - normaalteadusega.

Seda niikaua, kuni tekib kriis, anomaaliad - senine paradigma ei vasta enam uutele vaatlustele, uurimistulemustele või ei suuda lahti mõtestada mõnda nähtust, mille lahti mõtestamist peetakse nüüd uurimisvaldkonda kuuluvaks, vajalikuks.

Kriisi tingimustes kujuneb välja hulk uusi mõtteviisi-kandidaate, mis heidavad kõrvale osa eelmiste paradigmade teooriaid ja uskumusi, valivad osaliselt uued probleemküsimused, millele uurmisvaldkond peaks vastama ja teevad "normaalteadust", et uut mõtteviisi täpsustada.

Aegamisi kujuneb välja uus teistest enam aktsepteeritud paradigma, mille raames normaalteadust teha.

Nii ei ole teadus kumulatiivne, kuna suur osa teooriaid mõtestatakse paradigmavahetusel kas ümber, heidetakse kõrvale või loetakse erijuhul kehtivaiks. Õpikud kirjutatakse ümber, autoriteedid hinnatakse ümber jne.

Kuhni väitel ei saa reeglina "uut" paradigma "vanast" paremaks või halvemaks pidada, kuna see vastab osaliselt teistsugusele küsimustele, kehtib teistsugustes määramispiirkondades.

Viimases peatükis samastab Kuhn teaduse tegemise liikide evolutsiooniga ja väidab, et ilmselt pole olemas objektiivset sihti, mille poole teadus vääramatult liiguks, vaid tegeletakse antud hetkel oluliseks peetavate küsimuste uurimisega kehtivate paradigmade raames. Kui muutuvad küsimused, tekib kriis ja kujuneb uus paradigma.

Vormist
Avatud Eesti Raamatu sarja plussiks on ilus valge paber, hea kättesobiv formaat ja mõistlik hind. Mulle ei meeldi lugeda tualettpaberile uduste mikroskoopiliste tähtedega trükitud taskuteatmiku vormis raamatuid, nii et vorm on raamatu plussiks.

Raamat oli filosoofilise teksti kohta suhteliselt kergelt loetav. Tõlge mulle see-eest ei meeldinud. Kui lugeda raamatut eesti keeles, siis sooviksin ma lugeda eestikeelseid sõnu, mitte "akuutse pertseptsiooni diskussiooni diapasooni" laadseid sõnakoletisi.

Võib-olla tõesti tahavad mõttekirjanduse kliendid end targana tunda ja eelistavad "Teadusrevolutsioonide struktuuri" sarnast paiguti rohkem transkriptsioonile kui tõlkele sarnanevat teksti, aga minu arvates näitab tarkust see, kui suudad keerulistest asjadest lihtsate sõnadega rääkida, mitte vastupidine.

5 Responses to “Raamat: Thomas Kuhn "Teadusrevolutsioonide struktuur"”

  1. Madis Says:

    Vaatan kadedusega, kui palju sa lugeda jõuad. Mul endal oli viimased kuus kuud tegemist, et õhtuse viimase ajaraasuga "Hõbevalgem" läbi lugeda.

    Ja noh, häid raamatuideid siit blogist saada on ka tore.

  2. E:r Says:

    Mul ootab hunnik raamatuid lugemist ja tegelikult maadlesin ka selles postituses kirjeldatuga mitu head nädalat.

    Olen juba pikemalt tahtnud kusagile teha sõpradele nähtavat "lugemislisti", et saaksin kuulda asjalikke kommentaare või soovitusi, aga pole jõudnud.

  3. tinistaja Says:

    Kas sa Akadeemiaid loed?

  4. E:r Says:

    Tellin Akadeemiat ja Vikerkaart juba aastaid, loen üsna valikuliselt.. tihti ärritavad mind ülemäära humanitaarsed või religioossed või mütoloogiat sisaldavad käsitlused neis.

  5. Marek Tihkan Says:

    Kui soovid enda raamatuid mõnusalt hallata, siis www. librarything.com tundub asjalik. Seal saab ka eestikeelseid raamatuid lisada, mis on Esteris kirjas.

Leave a Reply


.pri.ee priiks!