Piirkiiruse (mitte) tõstmisest
Lehtedes kirjutatakse, et ministritest ja maanteeametnikest koosneva komisjoni ettepanek on sel suvel kaherealistel maanteedel piirkiirust mitte tõsta.
Mulle meenutab see olukorda, kus kooliõpetaja on klassist lahkunud ja õpilased arvuti (loe: kiiruskaamerate) hooleks jätnud. Selle peale teevad paar paharetti mürglit.. õpetaja naaseb klassi ja otsustab karistuseks kõik peale tunde jätta.
Kiiruse tõstmisest loobumine muudab liikluse rahulikumaks ja sujuvamaks, kiirused on ühtlasemad ja väheneb ühe ohtlikuma manöövri, möödasõitude hulk.
Samal ajal aga pikeneb (näiteks 80km/h sõitvatest rekkadest) möödasõitudeks kuluv aeg ja teepikkus.
Ühtlasi arutas liikluskomisjon erinevate muude meetmete rakendamise võimalikkust, sealhulgas 80-kilomeetrise talvise tunnikiiruse kehtestamist kõrvalteedel, valgusfooride vilkuva rohelise tule kaotamist, liiklusjärelevalves kaamerate laialdasemat kasutamist ja mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõttu.
Järelvalve - hea. Üleüldine "keskkomiteest" tulev ukaas kõikjal "kõrvalteedel" piirkiirust vähendada tundub see-eest populistlik. Äkki kohalikud "kõrvalteede" haldajad teavad teede olukorda, talvise hoolduse kvaliteeti jms paremini ja saavad neid otsuseid adekvaatsemalt teha.
Valgusfooride tsüklite veel äkilisemaks muutmine on nii ja naa.. ühelt poolt võib see tekitada liikluses veel rohkem rahutust (äkkpidurdus, kui roheline "ootamatult" kollaseks muutub). Vast võiks alustada sellest, et ristmike kinnisõitjate ja "roosaga" ületajate osas rohkem järelvalvet teha.
Uuendus: liiklusjurist Indrek Sirk ütleb otse välja, et otsus tehti seaduskuulekate liiklejate karistamiseks. Teadupärast "kihutaja" definitsioon on "lubatud piirkiiruse ületaja".. selle vastu aitab ikka järelvalve, mitte kõigi teiste liiklejate aeglasemalt sõitma panemine.
