Konversationen

Eilne XIV TA OK 8-tunni rogain Jänedal oli mu kuues kord sellel üritustesarjal osaleda. Trenni on vähem all olnud vist ainult esimesel, "surmalähedase kogemuse" rogainil 2007. aastal.

Seekord käisime A-ga kahekesi ja minu sportliku seisukorra tõttu leppisime kokku, et "ei tee ühtki jooksusammu, aga see-eest läheme võimalusel otse läbi metsa".

Peaaegu nii läkski - ideaalseks eesmärgiks seadsime ära võtta kaardi põhjapoolsed punktid. Alustasime suhteliselt hästi, A jooksis kahes punktis asimuudi järgi praktiliselt punktile otsa. Teisel-kolmandal tunnil veetsime esialgses asimuutimisest innustatuna liigagi palju aega/jõudu metsas. Selle tõttu nägime vähemalt ühte meist selgelt aeglasemalt liikuvat tiimi vähemalt kaks korda - metsas olime siiski aeglasemad kui nemad teel.

Viienda tunni kandis hakkas mul vedru vaikselt maha käima, aga see-eest saime ilusa orienteerumisvõidu "otse" punktist 24 -> 42 minnes. Päeva teine puhkepaus venis veidi pikaks ja viimased kaks tundi läksid kiirustamise tähe all, et kontrollaja lõpuks finišissse jõuda. Ideaalplaanist jäi natuke puudu - kaks viiest punkti kaardi kirdeosast "jäid metsa".

Tulemuseks 62p, valdava enamiku rajast kõndisime, viimasel tunnil-pooleteisel tegime natuke sörki lisaks. Eile õhtul ja täna on liikumine lihasvalu tõttu päris vaevaline, aga see näitab rohkem sportliku võimekuse viletsat taset kui rogaini raskust.

Plussid:

• kahene võistkond on selgelt efektiivsem kui kolme- või enamaliikmeline
• korralik suundorienteerumine teeb meele rõõmsaks

Miinused

• "trenni tuleb teha"
• kaardi planeerimiseks oleks pidanud rohkem aega võtma, kuigi lõpuks tuli seekordne plaan hästi välja

Traditsiooni säilitamiseks võtsin kokku ka 2012. aasta trennipäeviku tulemused (v.t. eelmisi aastaid - 2011, 2010, 2009). 2011. aasta lõpus võitsin eesmärgiks treenida mahus ~100,000kCal - rohkem ujumist ja rohkem vaheldust intensiivsete-rahulike trennide vahel.

Reaalsuses ei saanud alguses kuidagi vedama ja selle tõttu tuli suur osa "trennist" pühapäevastest jooksudest ja kevadel-suvel rattaga M "maale" sõitmisest. Peale suvist Ikla-Oandu reisi (mis juba üksi andis viiendiku kogu aasta mahatreenitud kaloritest) kadus rutiin ja harjumus sootuks.

Tulemused:

• 2007: 42 trennikorda, 40k kcal
• 2008: 62 trennikorda, 36k kcal
• 2009: 155 trennikorda, 128k kcal
• 2010: 142 trennikorda, 99k kcal
• 2011: 117 trennikorda, 86k kcal
• 2012: 89 trennikorda, 71k kcal

Läbitud distantsid:

• jooks 455km (2011: 624km; 2010: 611km; 2009: 640km)
• matk/orienteerumine 48km (2011 45km; 2010: 85km; 2009: 150km)
• jalgrattasõit 1235km (2011: 1030km; 2010: 965km; 2009: 1365km)
• suusatamine 35km (2011: 195km; 2010: 221km; 2009:164km)

Positiivset:

• USA-komandeeringus "Stanford Dish run" ja kolmandik "Paradise Loop'ist"
• Suvine Ikla-Oandu rattamatk

Negatiivset:

• 14 "nullinädalat" ja 12 nädalat, kus päevikusse läks ainult üks trennikord
• Külmetushaigused järsu koormuste tõstmise järel kevadel ja suvel (mõlemad selgelt iseenda põhjustatud hädad)

Uus eesmärk.. Mulle tundub, et kahel viimasel aastal pole eesmärgiks olnud trenni maht (ajas, kalorites) mind korralikult motiveerinud ja peamiselt jääb mul puudu järjepidevusest. Uueks eesmärgiks on seega "sportida vähemalt 3 korda nädalas" ja mitte koormata ennast ülearu kalorite, meetrite või sekundite lugemisega.

Miks spordieesmärki üldse vaja on? Teile võib-olla ei ole .. mulle on, kuna väga lihtne on ennast veenda, et "ma liigutan ennast ju küll", samal ajal kui tegelikult tuleb aasta keskmiseks üks trennikord nädalas, jaksu ja energiat pole ja trepist neljandale korrusele ronimine võtab hingetuks.

Pool 2012. aastast on möödas, aga "lubatud" 50,000 kcal asemel vaatab trennipäevikust vastu 36,000 kcal. H2 plaan - rohkem rattaga sõita ja vähem tööd rügada.

Suvehooaeg meedias on alanud.. ja internid tõlgivad usinalt lääne väljaannete artikleid!

Õhtulehe artiklis kirjutatakse "Niagra" "kõrgemaist" joast alla hüpanud mehest, kelle ribid olid "puru" ja üks kops "kokku varises".

Lehtedes kirjutatakse, et ministritest ja maanteeametnikest koosneva komisjoni ettepanek on sel suvel kaherealistel maanteedel piirkiirust mitte tõsta.

Mulle meenutab see olukorda, kus kooliõpetaja on klassist lahkunud ja õpilased arvuti (loe: kiiruskaamerate) hooleks jätnud. Selle peale teevad paar paharetti mürglit.. õpetaja naaseb klassi ja otsustab karistuseks kõik peale tunde jätta.

Kiiruse tõstmisest loobumine muudab liikluse rahulikumaks ja sujuvamaks, kiirused on ühtlasemad ja väheneb ühe ohtlikuma manöövri, möödasõitude hulk.

Samal ajal aga pikeneb (näiteks 80km/h sõitvatest rekkadest) möödasõitudeks kuluv aeg ja teepikkus.

Ühtlasi arutas liikluskomisjon erinevate muude meetmete rakendamise võimalikkust, sealhulgas 80-kilomeetrise talvise tunnikiiruse kehtestamist kõrvalteedel, valgusfooride vilkuva rohelise tule kaotamist, liiklusjärelevalves kaamerate laialdasemat kasutamist ja mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõttu.

Järelvalve - hea. Üleüldine "keskkomiteest" tulev ukaas kõikjal "kõrvalteedel" piirkiirust vähendada tundub see-eest populistlik. Äkki kohalikud "kõrvalteede" haldajad teavad teede olukorda, talvise hoolduse kvaliteeti jms paremini ja saavad neid otsuseid adekvaatsemalt teha.

Valgusfooride tsüklite veel äkilisemaks muutmine on nii ja naa.. ühelt poolt võib see tekitada liikluses veel rohkem rahutust (äkkpidurdus, kui roheline "ootamatult" kollaseks muutub). Vast võiks alustada sellest, et ristmike kinnisõitjate ja "roosaga" ületajate osas rohkem järelvalvet teha.

Uuendus: liiklusjurist Indrek Sirk ütleb otse välja, et otsus tehti seaduskuulekate liiklejate karistamiseks. Teadupärast "kihutaja" definitsioon on "lubatud piirkiiruse ületaja".. selle vastu aitab ikka järelvalve, mitte kõigi teiste liiklejate aeglasemalt sõitma panemine.

This might be a no-brainer, but since it took me a few attempts to solve and googling didn't reveal any good hints, I'll put up the tip here in case someone has a similar issue.

If your Fantini Cosmi Intellitherm C55 thermostat either

• keeps showing low battery warning, despite having a brand new set of batteries
• or freezes in the "OFF" mode and refuses to operate (even after restarting or replacing batteries)

.. then remove the batteries altogether and let the thermostat deplete it's internal battery (until the display goes blank) .. in my case it took something like 15minutes+.

Surprisingly, the clock was still accurate and the pre-programmed temperatures still there after this kind of a reset. Turning the damn thing just "off and then on again" or removing the batteries for a short period of time (~1min) did not help in my case.

----- Tõlge: kui juhtub, et teie Fantini Cosmi Intellitherm C55 termostaat "hangub" või näitab järjekindlalt patareide tühjenemise hoiatust, siis tasub patareid vähe pikemaks ajaks välja võtta (kuni ekraanilt pilt kaob).

Lugesin "Vikerkaarest" Kaido Kikkase artiklit "Vabast kultuurist" ja silma jäi lahe prominentse IT-inimese lähenemine vajaduste hierarhiale:

• Linuse seadus: igasugusel inimtegevusel on kolm eesmärki - elusäilitamine, sotsiaalne staatus või meelelahtus.
• Wozniaki valem: H = 3F (õnn = toit, sõbrad ja meelelahutus)

.. laias laastus sama jaotus, kas pole?

Võrdleme nüüd Maslow kirjeldatud vajaduste hierarhiaga - http://en.wikipedia.org/wiki/Maslow%27s_hierarchy_of_needs

Kahest esimesest oleks justkui eneseteostus puudu.. s.t. maailmaparandamine on kategoriseeritud "meelelahutuse" alla.

ACTA-st on nädalate kaupa nii ajakirjanduses kui ajaveebides pikalt ja laialt räägitud. Viimastel päevadel on mulle ametnike udutamise, peaministri ülbitsemise ja (interneti)aktivistide paanika kõrval silma jäänud mõned asjalikud ja mõtlemapanevad artiklid. Viitan järgnevalt huvitavamatele kirjutistele, mille järgi ma oma (ACTA vastase!) arvamuse kujundasin.

1. Mihhail Lotman võtab nelja punktiga kokku oma vastasseisu ACTA-le: http://www.lotman.ee/1/post/2012/02/actast.html

2. Linnar Viik ütleb ühe selge lausega välja põhjuse, miks inimesed täna tänavale protesteerima lähevad.

Talumatu on aga arusaam, mille kohaselt meil puudub õigus oma riigis neil teemadel rahulikult aru pidada ning endale sobiv poliitika kujundada, sest “mäng käib üle meie peade”.

http://linnar.viik.ee/2012/02/10/memo-eesti-actavismipuhangu-teemal/

3. Peeter Mõtsküla, Jaagup Irve (Memokraadis), Targo Tennisberg avavad ACTA sisu ja selle EW-s menetlemise tausta:

• http://memokraat.ee/2012/02/acta-ja-usaldus/
• http://www.targotennisberg.com/tarkvara/2012/02/11/actast-veelkord-norkemiseni/
• http://peeterpaul.motskula.net/2012/02/09/actast-paanikata/

4. Indrek Ibruse arutleb Vikerkaares (10-11/2011) loome ja autoriõiguse üle: "Plahvatuse võimalikkus tähendustööstuses"

Sarnaselt eelmisele aastale võtsin kokku oma käesoleva aasta trennipäeviku numbrid. Nagu üleval paremal olevast ribast veel tänase õhtuni näha, jäin ma uusaastalubadusena antud 100k kcal täis treenimise eesmärgist üksjagu kaugele. Seega võrreldes kahe eelmise aastaga oli 2011. aasta sportimise mõttes mõõdukas tagasiminek.. peamisteks põhjusteks laiskus ja kohati liiga pikad tööpäevad.

Aastate summad:

• 2007: 42 trennikorda, 40k kcal
• 2008: 62 trennikorda, 36k kcal
• 2009: 155 trennikorda, 128k kcal
• 2010: 142 trennikorda, 99k kcal
• 2011: 117 trennikorda, 86k kcal

Läbitud distantsid:

• jooks 624km (2010: 611km; 2009: 640km)
• matk/orienteerumine 45km (2010: 85km; 2009: 150km) - jah, ainult TAOK 8h rogain
• jalgrattasõit 1030km (2010: 965km; 2009: 1365km)
• suusatamine 195km (2010: 221km; 2009:164km)

2011. aastast jäävad sportimise mõttes meelde:

• lumelauaga algtasemel sõitma õppimine Tahkos
• hommikused sörgid Londonis Regent's Parkis ja Luxembourgis Kirchbergis
• enam-vähem korralikult välja tulnud TAOK 8h rogain
• varasuvine Paldiski-Tallinn rattaretk

2012. aasta eesmärk jääb üsna samaks - trenni mahtu võiks olla ~100k kcal ja jooksule lisaks võiks rohkem ujuda ja vaheldada pikki-rahulikke ja lühikesi-intensiivseid trenne.

Eile toimus järjekordne TAOK 8h rogain. Seekord Karepa kandis, Lääne-Virumaal. Sel aastal käisime neljakesi. “Uus liige” Madis tõi meeskonnale juurde kõvasti orienteerumisoskust - nii palju “off pistet”, kui sel aastal, pole me kunagi teinud.

Päris võtmata ei jäänud ükski punkt, mida võtma läksime, küll aga pidime umbes poole peal oma liiga optimistlikku esialgset plaani korrigeerima ja nii jäid kaks magusat “viiest” punkti metsa. Ilmselt oli tee õgvendamine õige otsus, kuna muidu oleksime riskinud õigeaegselt finšisse jõudmisega.

Rogaini seekordseks teemaks minu jaoks olid “raiesmikud ja tuulemurrud”. Mulle oli millegipärast meelde jäänud, et võistlus toimub maastikukaitsealal. Seega ootasin pigem paksu tiheda alustaimestikuga metsa kui “põlvetõstejooksuga” raiesmike läbimist.

Ilm oli kaunis ja ainuke tõrvatilk meepotis oli mu enese kehv füüsiline vorm. Keskmine pulss tuli viletsat enesetunnet arvestades üllatavalt madal - umbes 75% maksimumist. Rajal oli 7-8 tuttavate inimestega tiimi.

Madis kirjutab rogainist.

Eelmised aastad:

• 2007 - 79p; viimased 2h jääb meelde kui “surmaeelne kogemus”
• 2009 - 53p; läksime rogainile mõtteviisiga “how hard can it be?” ja tulemus oli
• 2010 - 75: hea enesetunne, hea punktiskoor, ilus ilm
• 2011 - 76p; “trenni tuleb teha”