Konversationen

Kõik algas sellest, et ühel juhuslikul päeval natuke vähem kui aasta tagasi leidsin internetist Bill Brysoni (audio)raamatu "At Home". Ei teagi, kuidas või kust või miks ma selle leidsin.. aga leidsin ja laadisin alla.

Kuulasin selle mõne päevaga, algul trenni ajal ja hiljem praktiliselt iga kõrvakuulmist mittenõudva tegevuse taustaks, ära.

Enda rehabiliteerimiseks ostsin ära ka raamatu legaalse koopia.. oleks ju inetu autor ebaõiglaselt rahast ilma jätta (vaieldav on muidugi, kas autor saab üle või alla 5% raamatu maksumusest). Järgneva aasta jooksul olen Amazonist ostnud ja läbi lugenud veel kolm Brysoni raamatut.

At Home: A Short History of Private Life

Üllatavalt hea raamat! Bryson kirjutab millestki nii igapäevasest kui “igapäevane elu” .. vannitoad, valgustid, arstiabi, sööginõud - aga igav ei hakka ja triviat majade kohta, kus elame, toitude kohta, mida sööme, ja riiete kohta, mida kanname, pudeneb pea igalt leheküljelt.

Preili K oli ilmselt päris tüdinenud sellest, et ma kuulamise ajal iga 5min järel uusi teadmisi õhinal levitada püüdsin.

Miinuseks see, et enamik faktidest oli pärit 19. sajandi Inglismaalt ja USA-st.

A Brief History of Nearly Everything

Brysoni ilmselt tuntuim teos ja üks parimaid populaarteaduslikke raamatuid, mida ma olen lugema juhtunud.

Põhjuseks pole see, et Brysoni käsitlus alati piisavalt sügav oleks või raamatust metsikult faktiteadmisi ammutada saaks.. vaid huvi tõttu, mida Bryson maailma suhtes üles näitab, ja tema suutlikkuse tõttu ka lugejas samasugune õhin ja huvi tekitada.

Sobib neile, kes tahavad lihtsalt huvitavat lugemist, mitte põhjalikku käsitlust mõnest konkreetsest valdkonnast.

The Life and Times of Thunderbolt Kid

Autobiograafia Brysoni sünnist kuni ülikooli minemiseni.

Õnneks keskendub raamat pigem “lapsepõlvele 20. sajandi keskpaiga USAs” ku Brysoni enda elukäigule. Kes oleks võinud arvata, et 1950ndate aastate USA-s keskklassi pereelust on võimalik teha nii suurel hulgal teravmeelseid tähelepanekuid ja nalju?

Lõpuosa kannab nukrat alatooni “kadunud maailmast”.

Notes from a Small Island

Kuna Bryson on väidetavalt tuntud reisikirjanikuna, lugesin läbi ka ühe reisiraamatu - autori ringreis Inglismaal enne tagasi sünnimaale USA-sse kolimist.

Kirjutatud umbes täpselt sama hästi, kui eelmised kolm raamatut .. teravmeelne, üksjagu (enese)irooniline, aga ilmselt materjali tõttu ei haakunud ma sellega nii hästi kui kolme eelmisega.

Sarnaselt eelmise raamatuga vajus lõpp ka üsna sentimentaalseks .. stiilis “maailm läheb hukka”.

Sportimine on sel aastal kulgenud tõusude ja mõõnadega.. viimasel paaril kuul on valitsenud pikemat sorti ikaldus - puhkus, külmetushaigus, puhkus, komandeering. Suur osa trenniajast ja kalorikulust tuleb nädalavahetusel rattaga maale ja tagasi (2×65km) väntamisest. Lähenevat TAOK 8h rogaini ja enesetunnet arvestades, peaksin enda arvates rohkem pikalt ja rahulikult jooksma, aga tööpäeva lõpus ei viitsi kuidagi üle 7.5..11km sörkida.

Jooksudistantsi on aasta algusest tänaseks 390km, mis on praktiliselt täpselt sama, mis 2010. aastal samal ajal, aga 4 trennikorda vähem kui 2009. aastal.

Rattaga olen hooajal sõitnud pisut üle 1000km, mis on juhuslikult pea täpselt sama, mis 2009. aastal samaks ajaks, aga 4 "maalesõitu" rohkem kui 2010. aastal.

Ühesõnaga: "tavaline".

7. veebruaril lülitas EITSA http://rings.pri.ee domeeni välja. Ajaveebina polnud see sait enam mitu aastat töötanud ja oli pigem TTÜ õppematerjalide ja anekdootide leidmise koht.. sellest hoolimata käis 2009. ja 2010. aastal rings.pri.ee-s regulaarselt umbes 1000 unikaalset külastajat kuus.

Tegin Google Analyticsi abil kiire võrdluse, kuidas külastatavuse statistikas veebruar 2011 näeb välja veebruari 2010 ja detsembri 2010 taustal.

Veebruar 2011 versus:

• detsember 2010 - külastatavus vähenenud umbes 66%
• veebruar 2010 - külastatavus vähenenud umbes 80%

Tehtud?

http://rings.pri.ee on alates tänasest mitteaktiivne - EITSA uudis.

Eesti Interneti SA juhatuse esimees nimetab Postimees Online'is domeenireformi järel ümber registreerimata jäetud .ee domeene kasutusest väljas olevateks "zombie-domeenideks".

Homme õhtuks, kui lõpeb kuuekuuline ümberregistreerimisperiood, on selge, kui palju .ee domeene on reaalselt kasutuses ja kui suur osa vana registri mahust on sinna jäänud zombied.

Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts PM Online'is

Jah, kindlasti oli domeenireformi üks eesmärke registri korrastamine. Jah, kindlasti oli hulk domeene kasutusest väljas. Aga hulk domeeninimesid, mille eest keelduti €20..€25 aastas välja käimast, olid siiski kasutuses.

Rings.pri.ee ei olnud zombie.

Hermann Hesse "Stepihunt" on minu jaoks alati olnud üks keskkooli "kohustusliku kirjanduse" raamatutest. Ma ei tea, kas see raamat on ka tegelikult kohustusliku kirjanduse nimekirjas või mitte, aga nii on mulle tundunud.

Täna, 10+ aastat peale keskkooli lõpetamist, meelitasid mind "Stepihunti" lugema kahe ~tuttava inimese välja käidud kaks täiesti diametraalselt erinevat arvamust.

Üks neist (meesterahvas) kirjutas, et pole ammu raamatu lugemise ajal nutta lahistanud ja teine urises midagi stiilis "miski ei näita selgemalt, et inimene on ennasttäis viriseja ja kehkenpüks, kui "Stepihundi" oma lemmikraamatuks pidamine".

Umbes samasugused vastandlikud tunded valdasid mind ka lugemisel. Ühelt poolt ärritus ülevoolavalt romantilise ja sõnaohtra hilispuberteedi/keskeakriisi stiilis mäslemise vastu, teisalt respekt Hesse suutlikkuse vastu tõstatata sedavõrd kauneid ja osavalt sõnastatud (eksistentsiaalseid?) küsimusi.

Ilmselt pole ma enam piisavalt noor, et hinnata "Stepihundi" mässu "standardse" maailma vastu ja veel mitte piisavalt vana, et tõstatada küsimusi stiilis "aga miks ma elasin". Kirjanduslikus, lugemisnaudingu ja mõttepiltide maalimise osas on Hesse see-eest meisterlik. Juba selle tõttu vääris "Stepihunt" "ära" lugemist ("совершенный вид").

Sarnaselt eelmisele aastale võtsin kokku oma käesoleva aasta trennipäeviku numbrid. Nagu üleval paremal olevast ribast veel tänase õhtuni näha, jäin ma uusaastalubadusena antud 120k kCal täis treenimise eesmärgist üsna kaugele. Nii et võrreldes 2009. aastaga oli käesolev aasta sportimise mõttes mõõdukas tagasiminek.

Samas ei ole see vahe päris "aus", kuna võrdlus eelmise aastaga jääb nadiks pigem sel aastal tegemata jäänud matkade (2009. aastal käisin vähemalt kolmel matkal) kui tavaliste trennide tõttu.

Aastate läbilõige:

• 2007: 42 trennikorda, 40k kCal
• 2008: 62 trennikorda, 36k kCal
• 2009: 155 trennikorda, 128k kCal
• 2010: 142 trennikorda, 99k kCal

Läbitud distantsid on (sulgudes 2009. aasta number):

• jooks 611km (640km)
• matk/orienteerumine 85km (150km)
• jalgrattasõit 965km (1365km)
• suusatamine 221km (164km)

2011. aasta kCal eesmärgi langetan tagasi 100k kCal peale. Jooksmisele lisaks võiks rohkem ujuda ja rattaga sõita ning rohem intensiivsemate/rahulikumate trenne vaheldada.

Meelde jäi sellest aastast kevadine mäesuusareis Itaalia Alpidesse (mis jättis küll trennipäevikusse nädalase augu) ja TAOK 8h Rogain, millel eelmisest aastast paremini hakkama saime.

Palun uuendage oma söödalugejad, selle ajaveebi uus feed on http://feeds.feedburner.com/Konversationen.

Parem hilja kui mitte kunagi..

Annan teada, et seoses "domeenireformiga" kaob selle lehe praegune aadress http://rings.pri.ee varsti (2011-01-05) ajaloo prügikasti ja leht jätkab eksisteerimist uuel aadressil http://ringmae.com/.

# Miks?

Kolmanda taseme kohaliku domeeninime ("*.pri.ee ") kasutamise eest kasseeritakse edaspidi mahedad 349EEK (€22.30) aastas, samas kui "*.com" domeeni saab n erineva pakkuja juurest m korda soodsamalt. Näiteks mina maksin ringmae.com eest isegi palju, veidi üle 100EEK aasta eest.

# Kas sul siis pole seda €22.30 aastas välja käia?

On ikka, aga kasutan selle millegi muu (raamatute, teatripiletite.. krt, kasvõi õlle!) ostmiseks ja ei allu "Eesti Interneti Sihtasutuse provokatsioonile".

# Mis saab siia lehele tulevatest linkidest, Google page-rankist, õnnetutest tudengitest, kes soovivad füüsika praktikume alla laadida, jne?

Lingid lähevad katki. Google pagerank haihtub. Õnnetud tudengid "guugeldavad" ja leiavad kas selle lehe uuelt aadressilt või mõne teise samaväärse lehe.

# Kas see leht jääb uuel aadressil samasuguseks, nagu seni?

Jah, kuigi olen kindel, et katkiseid linke jms leiab siit veel kuude kaupa. Kui keegi mõne katkise lingi, bugi või vale suunamise otsa satub ja endas energiat leiab, palun jätke kas postituse/lehe alla kommentaar või teatage eringmae (ät) gmail punkt com.

Ostsin endale viimase generatsiooni Amazon Kindle'i. Kommenteerin paari sõnaga, ehk osutub kellelegi kasulikuks.

Olen viimasel paaril aastal iga mõne kuu tagant Amazon.com'ist raamatuid tellinud. Lõviosa mu raamatuostudest ongi internetist, Eestist poest olen selle aja jooksul vast kolm-neli-viis raamatut ostnud. Kas poleks tore, kui saaks internetist raamatuid osta 1min ooteajaga, mitte 2-nädalasega?

Sel põhjusel (pluss muidugi selleks, et saaks "pikendada") uurisin/otsisin e-lugereid juba ammu, aga hinna/kvaliteedi tõttu ei raatsinud osta. Mõned näited - Rahva Raamat müüb "harju keskmist" lugerit 4000EEK eest, eelmise põlvkonna Amazon Kindle DX maksab mahedad ~5000EEK.. see on juba low-end sülearvuti hind, mitte must-valge raamatuasendaja oma.

Kindle Wifi maksab ilma postikulu ja tollimaksudeta ~1700EEK (Kindle + post + EE käibemaks kokku ~2300EEK). Sellel on hea kontrastsusega ekraan, see oskab wifi võrku ühenduda, on väike ja kerge ja suudab näidata PDF formaadis faile. Sellest piisas, et osta.

Kindle'i iseloomustamist passib alustada mantrast "Kindle ei ole iPad, Kindle ei ole iPad, Kindle ei ole iPad".

Ehk siis - tegemist ei ole tahvelarvuti ega multimeediariistaga!

Kindle'il on must-valge väike ilma taustavalgustuseta e-ink ekraan (loe e-ink kohta täpsemalt), sel pole puuteekraani ega erilist graafikavõimekust, see ei mängi videosid ega kõlba veebis surfamiseks (kuigi eksperimentaalne veebilehitseja on kaasa pandud). Isegi 3D-d ei ole !

See-eest on Kindle'i e-ink ekraan on üllatavalt hästi "raamatuna" loetav - mitu tundi järjest päevavalguses või lambi valgel pole probleem.

Aku kestvus on väga hea. Pooleteise nädala katsetamise ja lugemise (~300lk paberraamatu mahus) käigus on kulunud ~1/3 aku mahust. Amazon.com raamatupood on Kindle'isse üsna tugevasti sisse ehitatud, nii et võimalus raha kulutada on ainult paari nupuvajutuse kaugusel.

Negatiivse poole pealt: 6'' ekraan on väike - nii väike, et enamikku "tavalise lehesuurusega" PDF faile lugeda on raske. Ekraani saab keerata landscape asendisse, aga siis mahub korraga ekraanile ainult pool lehekülge teksti, mis tähendab pidevat vajadust lehte keerata. Ekraan kipub tugeva taustavalguse juures ka pisut vastu läikima.

Olen mitmelt poolt kuulnud, et inimesed ei taha paberraamatut e-raamatuga asendada, kuna kaob ära "raamatu lõhn", trofee raamaturiiulis või lihtsalt füüsilise asja omamise tunne. Üllataval kombel pole mind see veel häirinud.. ei häiri, et mul $25 eest ostetud kaks raamatut ainult failina Kindle'i mälus (ja varukoopiana Amazoni serverites) asuvad. Uue Kindle'i lõhn on ju ka hea .