Konversationen

Pealkirjast näib, et esimesed süümepiinad kapist välja astumise tõttu.
Põhjuseks, miks ma pole enne ajaveebis või mingil x kodukal sõna võtnud ning oma tõde (tjah, oma tõde, absoluutse tõe olematusest võiks mõnikord absindi-anuma taga filosofeerida) maailmale kuulutanud võiks olla tõik, et ma pole leidnud midagi väga maailmaparanduslikku ja enneolematut öelda. Enamiku mõtteid, ideid, teadmist, mis pähe tuleb, võib guugeldades võõrastelt saitidelt kokku linkida (pealegi fluentsemas inglise keeles, ilusamas vormingua ja probabiilselt adekvaatsema ning terviklikuma sisuga, kui minu random jura) ja nii ei olegi viitsinud vaeva näha, et omagenereeritud tekst ilusasse keelde valada ja esteetiliselt üles riputada. Vähemus mõtteid, mis on originaalsed, head ja tahavad maailma ette pääseda ununevad enne ära ja tuju läheb üle, kui need teiste jaoks saaks välja hõigata.

Eelnevast jurast hädapäraselt välja loetav, nagu mul nüüd peaks midagi pajatada olema, et ajaveebnikuks hakkasin.
Ei.
Tegelikult ei ole. Otsustasin, et ajaveeb on pigem emotsioonide väljavalamise ning edevuse rahuldamise paik ning selles vallas võiks ju end kirjutades maandada (tsiises, ma ei mäletagi, millal ma viimati kirjutasin >1000 tähemärgilise teksti, milles poleks olnud ühtki valemit, klassi, meetodit, algoritmi).
Personaalne emotsionaalne areng, junõu .. monoloog anonüümse maailmaga (arvestades, et ma seda urli suurt kellelegi ei anna, siis üsna väheseliikmelise maailmaga :p).
Tjah, rauda tuleks taguda, kuniks see on kuum (loe: kuniks ajaveebniklus au sees) .. seega .. kirjutada!

This entry was posted on Wednesday, July 14th, 2004 at 10:53 pm and is filed under Varia. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.