Sideways
Järjekordne lugu seeriast 'vanadus pole rõõm'. Nimelt käisin rattaringil Pirital ning kukkusin tagasi tulles Tartu maantee suletud ristmikul täiesti süütus olukorras külili. Vaatasin sõites uimase peaga ringi ja ei pannud tähele, et üks madal kõnniteeserv mu trajektoori viltu sisse jooksis. Õnneks mul märgatavat osteoporoosi veel pole, nii et jäin ise ühte tükki ja jalgratas sai ka ainult vaevumärgatava kosmeetilise vea.
Poolteist kuud tagasi juhtus peaaegu täpselt samas olukorras sama lugu Marisega. Tema sai küll ise rohkem kannatada. Siis mõtlesin salamisi, et niimoodi saavad kukkuda küll ainult naised.
Võtsin meheliku tunde taastamiseks ühe õhtuse jalgpalliseansi koos Grolsch Amber Ale'iga.
June 19th, 2006 at 10:50 pm
yeah, mitu h traumapunktis ja arm on siiani alles. positiivne pool oli muidugi see, et töölt sai vaba päeva. nad lihtsalt ei kannatanud seal vaadata, kuidas ma lonkasin
June 20th, 2006 at 7:41 am
Päris hea
Eks ikka kukutakse, aga siis tõustakse jälle püsti ja edasi. Nägin ja kogesin seda ise ka eelmine nädalavahetus 
June 21st, 2006 at 9:33 am
rattakiivrit kannad?
June 21st, 2006 at 9:36 am
Kiivrit kannan. Alates sellest kevadest.
Testima pole seda õnneks veel pidanud.
June 21st, 2006 at 11:18 am
mhmh, ega enne kiivrile ei mõeldud, kui mina omal jala katki kukkusin
June 21st, 2006 at 1:09 pm
Samas ega sellest kiivrist vist jala katki kukkumise vastu suurt abi pole
June 22nd, 2006 at 9:06 am
Pärtel, iial ei või teada, millal sa oma pea katki kukud. Eelmine nädalavahetus nägin Haanjas, kus mees käis ikka korralikult üle nipli. Ta vist küll otse lagipähe ei kukkunud, vaid tegi sedasi kukerpalli moodi asja ja sõitis edasi, aga üldiselt mõistan, miks võistlustel kiiver on vajalik Parem karta kui kahetseda
June 22nd, 2006 at 11:47 am
Täitsa nõus, et kiiver on vajalik.... aga jala katki kukkumise eest ta ikkagi ei pääste
June 22nd, 2006 at 2:56 pm
Verd ja mäda tahaks näha !!!
June 22nd, 2006 at 6:43 pm
kaido, sa oled nõme.