Elektriterviselugu

Sotsiaalministeeriumil on kava teha inimese terviseandmed üle interneti kättesaadavaks. Mina saan sellest aru nii, et arstilkäigud, diagnoosid, väljakirjutatud retseptid, vaktsineerimised jms saavad läbi ühiste süsteemide (tõenäoselt mingi komplekt X-tee süsteemi sobituvaid registreid) kättesaadavaks.

Võiks arvata, et arstid on kahel käel sellise automatiseerimise poolt. Saaks ju nii käigu pealt kontrollida, milliseid haiguseid on üle laua istuv patsient põdenud, milliseid ravimeid ta parasjagu peaks võtma. Apteeker saaks ID kaardi esitamise peale viite ravimile, mis välja kirjutatud. Oleks praegusest vähem tõenäone, et patsiendi haiguslugu lihtsalt kuhugi kaob. Arstile tekiks võimalus kasutada diagnoosimisel ja ravimisel rohkem infot. Tekiks võimalus paljusid asju mõõta.

Reaalsus?

«Kui see projekt teoks saab, siis arstid mitte ei lahku Eestist, vaid lendavad siit minema»

Toomas Tein (läbi PM Online'i)

Miks? Mida nad kardaksid? Diagnoosi paneb ja ravi määrab ju ikka meedik, mitte sotsiaalministeerium. Kuhu nad lendaksid? Botswanasse, kus pole vastikuid uuenduslikke asju nagu e-terviselugu ja ühekordsed süstlad?

Võib-olla on Sots-ministeerium oma uuendused sidunud mingite repressioonidega - meedikute halastamatu mõõtmine ja väljapraakimine (mumeelest on personali niigi puudu, välja praakida kedagi enam suurt ei kannata), riigipoolse toetuse sidumine mõõtetulemustega vms?

Oma esimese 18 aasta jooksul elasin Harjumaal, Tartumaal ja Saaremaal. Kui ma õigesti mäletan, siis üks paks klade minu 'terviselooga' on meil siiani endal kodus (ju seda uues kohas lihtsalt vastu võtta ei tahetud), üks samasugune klade läks kahe polikliiniku vahel kaotsi ja üldiselt alustati igas uues elukohas 'terviselooga' ikka kindluse mõttes otsast peale. Tallinnasse ülikooli minnes tegi perearst uued tühjad kaaned ja nüüdseks on 'terviselugu' võib-olla paar lehte paks.

Ma usun, et 95% meedikutest on piisavalt professionaalsed ja intelligentsed ning õnnestunud e-lahendus annaks nende töö kvaliteedile ainult juurde.

Samas - olles ise tarkvaraarendaja, tuli mul populistliku väljendi 'õnnestunud e-lahendus' peale väike muie suule.

2 Responses to “Elektriterviselugu”

  1. Janek Says:

    Olen ise disaininud/osalenud mitmes uuenduslikus e- eesliitega algavas projektis, aga e-tervise projekti ei toeta. Tegelikult keelduks isegi selles osalemast, kui antaks selline võimalus. Miks?

    Tegelikult ma kirjutasin pikemalt "projektijuhtimise" poolest täna Neegris. Lühidalt seni avalikuks olnud info põhjal:

    * Olematu juhtimisega * Analoogsed projektid pole maailmas seni õnnestunud * Eesti projekt on kõige ambitsioonikam = suurim ebaõnnestumise tõonöosus * Ülikeeruline * Väikese eelarvega (?) * Isikuandmete turvalisuse küsimus * Paljude muude agadega, mida on massimeedias ja kommentaarides arutatud.

    Ehk kõik tundub algusest peale läbikukkumisele määratud olevat. Teisisõnu e-idiootsus.

    PS! Geenivaramut mäletad? : D

  2. aabram Says:

    Oeh. Elektroonilised andmed ei ole mingi maagiline asi, mis kunagi kaotsi ei lähe. Lähevad ja kuidas veel. Tavaliselt hulgi. Ja soperdamise võimalus on ka elektroonilises registris olemas. Pealegi, kui "patsiendil on võimalik süsteemi kaudu avaldada oma tahet ning keelata arstil juurdepääs oma meditsiiniandmetele", siis kaotab kogu see krempel kohe ka oma mõtte. Kui arst andmetele ligi ei saa, siis ei erine see kuigi palju praegusest süsteemist. Ning teades, kui varmas on eesti inimene talle osutatava tervishoiuteenuse üle virisema, usun ma täiesti, et asjatute ja ebaõiglaste kohtussekaebamiste või niisama protsessmiste arv suureneb tuntavalt.

    Mitte et ma nüüd täiesti registri vastu oleks, aga see pole mingi imeravim. Me vahetame lihtsalt ühed probleemid teiste vastu välja.

Leave a Reply


.pri.ee priiks!