Konversationen

Hommikutelevisioonis ja hommikuraadios mängitatakse mõnikord ikka uskumatuid asju. Marise juures mängib hommikuti Terevisioon, kus on Mambo-mees, räägitakse joogast ja loomade elust (viimane pärl oli see, kui Aleksei Turovski oli sunnitud rääkima loomade "olümpiamängudest"). Uduste silmadega üles tõustes ja poolpaljalt hambaid pesema minnes võtab päris õõnsaks kui telekas mingi mees hüperenergiliselt kätega vehib ja ise sinna juurde meelal, ent käskival häälel kisab:

Ja täpp ja täpp ja üks-kaks-kolm-neli...

© Mambo-mees

Täna poolkevadise ilmaga tööle sõites keerasin raadio mingile jaamale, mida ma tavaliselt ei kuula ja seal arutlesid kaks "DJ"-d just päevauudiste üle. Üks mainis, et KUMU on nüüd külastajatele avatud. Teine imestas, et tema ei saa aru, miks inimesed lähevad raha eest niisama mingit maja vaatama. Esimene siis ebalevalt mainis, et ei, tema arvates on seal ikka mingid näitused ja värgid ka, et pole ainult maja vaatamine. Teine arvas siis, et no, kui näitused ja värgid ka on, siis polegi KUMU nii mõttetu.

Ma olin eelnevalt kirjeldatud arutelu peale sellises hämmingus, et pidin autoga peaaegu kraavi sõitma. Võibolla oleks KUMU ehitades pidanud tegema rahvavalgustuslikku eeltööd, et ehitatav hoone pole mitte METAkunst ning seda ei ehitata selleks, et inimesed saaksid kunstipärast maja vaadata, vaid pigem selleks, et muud kujutavat kunsti säilitada ja rahvale esteetilisel pinnal nähtavaks teha.

This entry was posted on Monday, February 20th, 2006 at 10:38 am and is filed under Varia. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. You can leave a response, or trackback from your own site.